Laskesport

Läbimõeldud ning turvaline relvade ja laskemoonaga ümberkäimine on iga sõjamehe eduka tegutsemise aluseks. Hea võimalus oma lasketehnika (sh sihtimine ja päästmine) ning relva käsitlemise treenimiseks on practical laskesport. Selle hobiga tegeleb Meredivisjonis vähemalt kümmekond liiget. Meredivisjoni liikmetel on võimalus selle ala harrastimiseks kasutada oma isiklikku relva (Politsei registris) või Kaitseliidu registrisse registreeritud relva. Lisaks on teatud juhtudel võimalik kohendada practicali reegleid nendele laskeharjutustele, kus kasutatakse suurema tulejõuga relvasid (nt automaat).
 


Mis on practical laskmine?

(allikas MTÜ Eesti Praktikal-laskmise Ühingu koduleht, www.ipsc.ee)
 

Practical on maailmas üha enam populaarsust võitev laskespordi ala. Esialgselt põhiliselt relva kandvate ametnike ja eraisikute enesekaitse suunitlusega laskeala on tänaseks arenenud spordialaks, samamoodi nagu on spordialadeks arenenud sellised alad nagu vehklemine, karate, vibulaskmine jt.


Practical sobib kõigile - nii meestele kui naistele ja seda igas vanuses ning olenemata nende sotsiaalsest positsioonist. Tunnustatakse mitmeid erinevaid vanuseklasse - alates Juunioridest (alla 21) kuni Super Seeniorideni (+60) välja. Lisaks ei tehta mingit vahet võistleja soo põhjal - laskeülesanded on kõigile samad ning tihtipeale on ühelt laskepositsioonilt teisele kiirelt liikuv väikesekasvuline nõtke naine saavutanud parema tulemuse kui treenitud lihastega mehemürakas.


Practical erineb olulisel määral kõigist teistest laskespordialadest - lisaks lasketäpsusele peab laskuri poolt kasutatav relv olema tugevajõuline ning laskur peab suutma seda kiiresti ja efektiivselt käsitseda. Neile kolmele komponendile - Jõud, Täpsus ja Kiirus (ladina keeles Diligentia, Vis, Celeritas) lisandub veel relva kasutamise taktikaline külg - laskur peab oskama relva käsitseda väga erinevates situatsioonides mis imiteerivad tegelikus elus ette tulla võivaid olukordi. Practical-võistlus koosnebki selliste "olukordade" - Laskeharjutuste kogumist. Nende lahendamiseks antakse laskuritele vabad käed, kohustuslik on vaid laskeharjutuse üldistest kavast kinnipidamine ning tähtsaim - kohustus pidevalt järgida kõiki ohutustehnika nõudeid.


Sattudes kriisisituatsiooni peab relvaomanik keskendama oma tähelepanu eluliselt tähtsatele, takitikalistele asjaoludele, mitte aga relva käsitsemise tehnilisele poolele. Seega peavad relva käsitsemisoskused olema viidud instinktide tasemele. Kõik eelnev tähendab kokkuvõttes seda, et treeningutel ei saa keskenduda üksnes täpse lasu sooritamise harjutamisele; arendama peab ka taktikalist mõtlemist - et leida kiireim ja efektiivseim viis etteantud situatsiooni lahendamiseks. Lisaks tuleb treenida laskmist erinevatest laskeasenditest - põlvelt, püsti ja pikali; erinevate varjete kasutamist, tõkete ületamist, relva haaramist mitte ainult kabuurist vaid kõikvõimalikest muudest kohtadest, relva laadimist erinevates olukordades jne. See teebki practicalist väga haarava spordiala, sest ühtki terviklikku laskeharjutust ei korrata kunagi - iga laskeülesanne on unikaalne. Practicalis ei arene ükski laskur kunagi sellise tasemeni kust edasi pole enam kuhugi minna. Kui oled saavutanud meisterlikkuse nii lasketäpsuses kui ka taktikalises mõtlemises võid alati arendada tegutsemise kiirust.


Practicali harrastajate arvu pideva kasvuga on täienenud ka selle ala reeglid ning tänaseks päevaks võib practical-laskmist lugeda üheks turvalisimaks laskespordialaks üldse. Mitte ükski teine laskespordiala pole sedavõrd põhjalikult reguleeritud. Korraga sooritab ühte harjutust vaid üks laskur kellest igal hetkel vaid käeulatuse kaugusel on ohutusreeglitest ning lähteülesande üldkavast kinnipidamist jälgiv kohtunik. Kohtuniku ülesanne on ka fikseerida laskuri poolt ülesande sooritamiseks kulunud aeg. Ohutustehnika reeglite vähegi olulisema rikkumise eest ootab võistlejat kohene diskvalifitseerimine. Ebasportliku või võistluse mainet kahjustava käitumise eest on võimalik ka pealtvaatajate diskvalifitseerimise, s.t. võistluspaiga piirest eemaldamine.


Practical võistlused on vaatamata oma reguleeritusele eelkõige siiski meeldivaks ajaviitmise kohaks kus pannakse proovile omandatud oskused ja võrreldakse oma taset teiste practical-harrastajatega üle maailma. Võistlustel saab kogenud laskuritelt häid nõuandeid nii varustuse kui ka vaimse ettevalmistuse poolelt ning end õigustanud tehnikaid-taktikaid ei hoita kiivalt üksnes enese teada sellel spordialal on lisanduv konkurents ja uued väljakutsed alati teretulnud.


 

Kuidas saada practical laskesportlaseks (n-ltn Kuno Peek kogemus):


1. Läbida turvakursus, mis koosneb nii teooriast kui ka praktilisest osast ja lõpeb eksamiga. Kursuse orienteeruv hind on 65.- euri. Kursuste toimumise kohta saab infot klubidest. Kursuse kirjeldus on täpsemalt kirjas siin: http://www.ipsc.ee/?page_id=103.


2. Valida endale sobiv laskurklubi ning liituda sellega. Klubide loetelu on toodud siin: http://www.ipsc.ee/?page_id=54. 2013. aasta seisuga kuulub enamus Meredivisjoni liikmetest laskesportlasi klubisse Armatus (koduleht www.armatus.ee). Klubiga liitumise järel väljastatakse liikmele laskesportlase litsents, mis võimaldab osa võtta practicali laskevõistlustest.


3. Osale laskevõistlusel, kus laskmiseks kasuta mõne samal võistlusel osaleva klubikaaslase relva. Tähtis on saada kirja tulemus ning saada enda valdusesse võistluse protokoll. Protokolli alusel saab Politseis relvaloa taotlemisel saada soodustusi.


4. Esita Politseis taotlus relvaloa saamiseks, õpi ja soorita vajalikud relvaeksamid (teooria + praktika). Taotlemisel märgi ära et soovid relva soetada laskespordi eesmärgil. Kindlasti esita taotlemisel oma laskesportlase litsents ja eelmises punktis mainitud protokoll.


5. Peale relva soetamist ja registreerimist alusta treeningutega ning osalemisega erinevatel võistlustel. Laskesportlase litsentsi säilimiseks tuleb osaleda aastas vähemalt ühel Level 2 tasemega võistlusel (klubidevaheline võistlus).


 

Laskmisel kasutatav varustus ja võistlusklassid:


Practicali algusaastatel harrastati seda ala peamiselt vaid püstolite ja revolvritega. Jack Weaveri poolt arendatud kahekäe hoie relvast aitas kontrollida suurekaliibriliste relvade tagasilööki oluliselt efektiivsemalt kui seda võimaldas ühe käe hoie. Tõusis laskekiirus, see omakorda tõrjus seni laialdaselt kasutatud revolvrid practicalist mingil määral kõrvale andes eelise suurema tulejõuga poolautomaatsetele püstolitele.


Täna kasutatakse practicalis peamiselt suure salvemahtuvusega püstoleid. Practicali Reeglitest tulenevalt peab kasutatava käsirelva minimaalne kaliiber olema 9mm (9x19). Eestis on võistlustel näha peamiselt CZ, Glock ja SigSauer püstoleid. Mujal maailmas kus ala on harrastatud kauem, võib näha ka spetsiaalseid, väga kalleid võistluspüstoleid sellistelt valmistajatelt nagu STI, ParaOrdnance ja Springfield. Enamik harrastajaid kasutavad siiski tavapäraseid, "keskklassi" püstoleid. Kuid ka revolvrid ei ole practicalist kuhugi kadunud.


Käsirelvad (s.t. püstolid-revolvrid) on sisemiselt jaotatud vastavalt omadustele ning lisaseadmete lubatavusele erinevatesse Divisjonidesse kus toimub eraldi võistlusarvestus.


Püstolid on jaotatud nelja divisjoni: 

  1. OPEN - Practicali kõrgeim klass, nn. Vormel 1. Siin on lubatud relvadele paigutada kõiki mõeldavaid lisaseadmed, on vaid kaks piirangut - padrunisalv ei tohi olla pikem kui 170 mm ning püstolile ei tohi paigaldada õlatuge. Open-divisjoni püstoli tunneb ära eelkõige relvaraua suudmele kinnitatud kompensaatori ning relva ülaosal paikneva koguka punatäpp-optilise sihiku järgi. Käesoleval ajal on siin divisjonis populaarseimaks kaliibriks .38 Super.
  2. STANDARD - Kuni viimase ajani kuulusid siia kõik "tavapärased" püstolid. Optilised-punatäpp sihikud ja kompensaatorid on keelatud ning püstol ise koos paigaleasetatud salvega peab mahtuma karpi mõõtmetega 225x150x45mm. Major jõufaktori saavutamiseks on vajalik relva minimumkaliiber 10mm (.40).
  3. MODIFIED - sisuliselt on tegemist püstolitega mis lisaseadmete poolest võiksid kuuluda Open-divisjoni, kuid oma mõõtmetelt peavad mahtuma karpi suurusega 225x150x45mm. Major jõufaktori saavutamiseks on vajalik relva minimumkaliiber 10mm (.40).
  4. PRODUCTION - Käesoleval hetkel maailmas enim populaarsust võitev divisjon. Kui tavapüstolitega võistlejad pidid seni Standard-divisjonis Minor jõufaktori tõttu loovutama võidu suuremakaliibrilise relva omanikule, siis Production divisjon tasandab suurema kaliibri eelised - relva võimsuse eest lisapunkte siin ei anta. Kasutatavad relvad on loetletud spetsiaalses Nimestikus ning sisuliselt peavad kõik relvad olema sellisel tasemel nagu nad tehasest välja lasti, lubatud on vaid minimaalne relva täiustamine.


Revolvitele on üks Divisjon:

  1. REVOLVER STANDARD DIVISION -Sisuliselt on see analoogiline püstolite Standard divisjoniga, kus on keelatud optilised-punatäpp sihikud ning kompensaatorid. Eristatakse Minor ja Major jõufaktoreid. Erinevalt püstolite Standardist ei ole Major faktori saavutamiseks vajalik kaliibrit üle 9mm ning revolvri mõõtmed ei ole piiritletud.


Tänapäeval on käsirelvadele lisandunud veel sileraudsete- ja vintpüsside võistlused. Neil võistlustel on laskeharjutuste sisu ja ülesehitus sama mis käsirelvade puhul, vaid kasutatavad relvad on nn. "pikad relvad" ning märgid asuvad neil mõnikord pikematel distantsidel kui käsirelva võistlustel. Sileraudsetest püssidest on tänapäeval kasutuses peamiselt poolautomaatsed relvad, kuigi ka tavapärastele "pumppüssidele" on olemas oma klass. Vintpüssidest kasutatakse peamiselt poolautomaatseid relvi, populaarseim on Colt AR 15 ning viimasel ajal ka Kalasnikovi poolautomaatsed versioonid, seda eelkõige tänu nende taskukohasele hinnale ning küllaltki heale kvaliteedile.

 

Meredivisjoni liikmed tavapärasel practical laskeharjutusel.

Foto: ltn Kuno Peek, 17.06.2007

 

Meredivisjoni liikmed practical laskeharjutust sooritamas. 

Foto: ltn Kuno Peek, 24.07.2007 

 

--------------------------------------------------------------

 

Uudised

Pildid