Vabadussõja võidusammas

 

Fotod: 2x Arno Mikkor, EPL

 

Vabadussõja mälestuste jäädvustamine:

(Allikas: Kaitseministeerium. http://www.kmin.ee/et/vabadussoja-malestuse-jaadvustamine, 07.04.2010)

 

Vabadussõja mälestuseks rajati palju kohalikke monumente, kuid puudus keskne – kogu rahvale pühendatud mälestusmärk. Mõte rajada kogu rahvale pühendatud Vabadussõja mälestusmärk sündis veel enne Vabadussõja lõppu, 1919. aastal. 

 

2005. aasta kevadel otsustas Riigikogu, et Vabadussõja võidusammas rajatakse Tallinnasse Vabaduse väljaku juurde, kinnitades nii juba kahe maailmasõja vahelisel ajal kujunenud kontseptsiooni.2006. aastal korraldati võistlus Vabadussõja mälestusmärgi püstitamiseks parima ideekavandi saamiseks.

 

Konkursitingimustes märgiti, et mälestusmärgi kaudu avaldab eesti rahvas austust ja tunnustust nii neile inimestele, kes, relv käes, omariikluse rajasid kui ka neile, kes sõna või relvaga Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest välja on astunud. Konkursile laekus üle 40 töö, võitjaks osutus kavand „Libertas”.

 

Võidutöö kujunduses on keskne roll Vabadusristil kui Eesti väärikaima ajalooga riiklikul teenetemärgil ja Eesti Vabadussõja tähtsaimal sümbolil. Vabadusristi kasutamine võidusambal Vabadussõja sümbolina ei ole midagi uut – Vabadusristi kui motiivi on kasutatud ka paljudel enne Teist maailmasõda rajatud ning hiljem taastatud kohalikel Vabadussõja mälestusmärkidel.

 

Sambal asuvat, II liigi I järgu Vabadusristi – isikliku vapruse kõrgeimat teenetemärki – ei ole ajaloos kellelegi antud. Nüüd autasustatakse sellega sümboolselt kogu Eestit.

 


Vabaduse monumendi ajalugu :

(Allikas: SA Vabaduse Monument. http://www.vabadusemonument.ee/index.php?id=10390, 06.04.2010) 

 

Monumendi ajalugu on esitatud kronoloogilises järjestuses. Värskemad daatumid on teksti ülaosas ja varasemad vastavalt aastatele allpool. Esitatav kronoloogia tugineb olulises osas Piret Lindpere 2002. aastal koostatud ülevaatele, kuid kasutatud on ka teisi allikaid. Kronoloogia pole täielik.

 

2009

Vabaduse väljakul avatakse 22.juuni õhtul pidulikult Vabadussõja võidusammas. Kell 23 avab tseremoonia kõnega Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, millele järgnes võidusamba pühitsemine oikumeenilisel jumalateenistusel. Pärast seda kandsid ühendkoor, kaitseväe orkester ja solistid ette Urmas Sisaski oratooriumi Pro Patria, mille helide saatel lõi 23.juuni esimestel minutitel sammas täiel hiilgusel särama. Avamistseremooniat tulid vaatama tuhanded inimesed.

 

2005
Tallinnas Harjumäel avatakse 29. oktoobril Vabadusmonumendi asukohta tähistav kivi.

 

2004
President Arnold Rüütel pakub välja mõtte rajada monument Tallinna Lauluväljakule.

 

2001
18. märtsil otsustas Tallinna linnavalitsus kuulutada välja konkurss Vabadusmonumendi täpse asukoha leidmiseks. 5. aprillil kiitis linnavolikogu Vabaduse ausamba kompleksi rajamise heaks ja tegi linnavalitsusele ülesandeks kuulutada välja konkurss. Konkursi I etapp lõppes detsembris täites ülesande määratleda monumendi asukoht Vabaduse väljakuga piirneval alal.

 

1998
Monumendi loomiseks oli tehtud kolm annetust summas 38 598 krooni ja 71 senti. Samal aastal korraldatud Vabaduse väljaku konkursil Vabadusmonumendi lahendust ei nõutud.

 

1997
Poliitvangide, represseeritute ja vabadusvõitlejate ühendused teevad ettepaneku viia ellu kunagine idee ja püstitada Vabaduse väljakule. Kuue Vabadusvõitlejate Liidu liikme eraalgatusena avati pangas Vabadusmonumendi sihtkonto. 3. juunil 1997 võttis Riigikogu vastu toetusavalduse Vabaduse ausamba rajamiseks Tallinna Vabaduse väljakule. Monumendi püstitamist pidid toetama riik, Tallinna linn ja kogu rahvas. Kultuuriministeerium palus Tallinna linnal määrata monumendi asupaik. Avati ka monumendi rajamise sihtarve.

 

1993
Toimus Vabaduse väljaku planeerimise ja hoonestamise arhitektuurivõistlus. Vabadusmonumenti tingimustes eraldi esile ei toodud, kuid seda käsitlesid enamik võistlustöid.

 

1939
Asutati 1938. aasta lõpus loodud Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee Vabariigi Presidendi juures komisjonid: Vabaduse väljaku komisjon, ülesandega lahendada väljaku projekt üheskoos monumendi paiknemisega sellel ja monumendi komisjon. Kahe komisjoni ühistöö tulemusel pidi monument valmima Vabariigi 25. juubeliaastal

 

1938
Otsustati lükata otsuse tegemine edasi, kuna nii avalikkuse kui lammutamisohus oleva Jaani kiriku kogudus ei olnud pakutud lahendusega rahul.

 

1937
Vabaduse väljaku ruumilise kujundamise konkursile laekub 15. veebruariks 15 kavandit. I preemia pälvib A. Kotli ja E. Kesa projekt. Mis nägi ette Jaani kiriku asemele Kohtupalee rajamist ja selle ette 67 meetri kõrgust sammast ratsanikufiguuriga tipus.

 

1936
27. mail anti Riigivanema dekreediga välja „Vabadussõja üleriikliku mälestusmonumendi püstitamise seadus”. Seadus määras ära, et monument püstitatakse Tallinnasse Vabadusväljakule, Riigivanema poolt heakskiidetud projekti järgi.

 

1935
Vabariigi Valitsus otsustab eraldada poole monumendi püstitamiseks vajaminevast rahast, kui Vabadussõja Mälestamise Komitee teise poole leiab.

 

1934
Oktoobris pöördus E. J. Kuusik Vabadussõja Mälestamise Peakomitee poole seisukohaga, et Vabadusplats ei ole sobivaim monumendile. Asuti välja töötama uusi konkursitingimusi.

 

1932
E. J. Kuusikule ja E. Lohule tehti ülesandeks töötada välja detailplaneering, leida monumendile uus asukoht ja vormid. Majanduslikel kaalutlustel otsustati monument Harju mäe asemel püstitada kunagisest Peeter I ausambast natuke platsi keskosa poole. E. J. Kuusiku ja E. Lohu koostatud projekt tunnistatu vastuvõetavaks, kuid tingimusel, et kavand üksikasjalikult välja töötatakse. Samal ajal vähendati eelarvet pea kolm korda.

 

1931
Toimus Vabadussõja monumendi konkurss. Tähtajaks 1. juuni laekus 18 tööd. Konkurss ei andnud žürii hinnangul sobilikku tulemust ning I ja III preemia jäid välja andmata. II koha pälvis E. J. Kuusiku ja E. Lohu töö „Pro Patria”

 

1930
Võeti vastu otsus monumendile avaliku konkursi korraldamise kohta. Vabadussõja Mälestamise Komitee arutles põhimõtte üle, kas teha monument vastavalt olemasolevale rahahulgale või kavandada monument ja hakata selle püstitamiseks raha koguma.

 

1928
Toimus Vabadusplatsi planeerimise konkurss. Konkurssi tingimuste kohaselt tuli arvestada ka Vabadusmonumendi püstitamisega väljakule. Tähtajaks, 15. septembriks, esitati hindamiseks 7 võistlustööd. I preemia vääriliseks tunnistatud E. Jacoby töö, nägi ette Harjumäe nõlval monumentaalset sammastikku, millele sekundeeris platsi keskel kolme sambaga kompositsioon.


1925
14. novembril moodustas Vabadussõja Mälestamise Komitee sektsiooni, kellele jäi ülesandeks töötada välja mälestusmärgi eelkavand, valida asukoht ning määratleda orienteeruv hind. Monumendi asukohaks soovitas komisjon Harjumäe nõlva.

 

1923
Amandus Adamsonil valmis võimaliku Vabadussõja mälestussamba kavand.

 

1922
10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.

 

1920
7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks.

Uudised

Pildid