Mõõk

Eesti Kaitseväe ohvitseri tseremoniaalmõõk

 

Eesti relvajõududes on kasutusel kaks mõõka - maaväeohvitseri mõõk ja mereväeohvitseri mõõk. Idee Eesti ohvitseri vormi juurde mõõk sobitada pärineb 1923.aastast, kui Kaitseväe Varustusvalitsus sellekohase otsuse vastu võttis. Mõõgad telliti Solingenis asuvatest tehastest Saksamaalt ja jõudsid Eestisse 1925.aasta lõpul. Tol ajal oli kasutusel 3 erinevat varianti mõõku: lahingumõõgad, mida kasutasid suurtüki- ja ratsaväelased ning jalaväe- ja mereväetseremoniaalmõõgad. 1935.aastaks jäid neist kasutusele kaks viimati nimetatut. Eesti kaitseväe mõõk oli ohvitseri vormiriietuse element, mida kanti pidulikel tseremooniatel ja paraadil.

 

 

Maaväeohvitseri mõõk:

 

 
Foto: Eesti Reservohvitseride Kogu koduleht, 10.05.2010

 

Mõõk taastati 2006. aastal, kui 01. novembril Eesti Sõjamuuseumis esitleti avalikkusele mõõka, mis taastati Eesti kaitseväes enne II maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga järgi. Mõõga taastamist korraldas Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK). Mõõk on valminud käsitööna samas Saksamaal Solingenis asuvas "W.K.C. Stahl- und Metallwarenfabrik" kus valmisid kõik enne II maailmasõda kasutusel olnud mõõgad.

 

Mõõgad on jaotatud ja nummerdatud nelja klassi:

  1. Mõõk nr 0000 - etalonmõõk, mis jääb Eesti Reservohvitseride Kogu käsutusse ja on eeskujuks järgnevate mõõkade valmistamisel.
  2. Mõõgad nr 0001 - 0005 - institutsionaalmõõgad, mis annetatakse järjekorras Eesti Vabariigi Presidendile, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Sõjakoolile ja Laidoneri Muuseumile (Eesti Sõjamuuseumile).
  3. Mõõgad alates numbrist 0010 - mõõgad mida saavad soetada endale ohvitseri auastet omavad isikud ja riigikaitsega seotud organisatsioonid.
  4. Mõõgad alates numbrist K10001 - mõõgad, mida saavad soetada endale ohvitseri auastet mitteomavad isikud ja riigikaitsega mitteseotud organisatsioonid. Iga 5 ohvitseri mõõga kohta müüakse 1 kollektsionäärmõõk.

 

 

Mereväeohvitseri mõõk:

 

Foto: n-vbl Kärt Liekis, KVPS (24.11.2009)

 

Mõõk taastati 2009. aastal, kui 24. novembril Meremuuseumis toimunud pidulikul tseremoonial andis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ohvitseridele kätte esimesed mõõgad. Mõõk on taastatud Eesti Mereväes enne II maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga järgi. Mõõga taastamisel osalesid Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK), Kaitseliidu Meredivisjon ja Eesti Merevägi. Mõõk on valminud käsitööna samas Saksamaal Solingenis asuvas "W.K.C. Stahl- und Metallwarenfabrik" kus valmisid kõik enne II maailmasõda kasutusel olnud mõõgad.

 

Mõõga tehniline kirjeldus:

  • käsitsi valmistatud
  • sepistatud kõrgkvaliteetsest terasest ja karastatud, et tagada parim tugevus ja elastsus,
  • terad on käsitsi kaunistatud, kasutatakse traditsioonilist damastseerimse happesöövitus tehnikat,
  • käekaitsed on valmistatud messingist ning galvaniseeritud kas nikli, hõbeda või 24-kraadise kullaga.

 

Mõõgad on jaotatud ja nummerdatud nelja klassi:

  1. Mõõk nr 000 - etalonmõõk, mis jääb Eesti Reservohvitseride Kogu käsutusse ja on eeskujuks järgnevate mõõkade valmistamisel.
  2. Mõõgad nr 001 - 004 - institutsionaalmõõgad, mis on välja antud määratud järjekorras ja mille omanikeks on Eesti Vabariigi kõrgeimat auastet omav mereväeohvitser viitseadmiral Tarmo Kõuts, ametis olev Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, taasiseseisvunud Eesti esimene mereväe ülem mereväekapten Roland Leit ja Kaitseliidu mereüksuse Meredivisjoni pealik kaptenmajor Toomas Peek.
  3. Mõõgad alates numbrist 005 - mõõgad mida saavad soetada endale ohvitseri auastet omavad isikud ja riigikaitsega seotud organisatsioonid.
  4. Mõõgad alates numbrist K1001 - mõõgad, mida saavad soetada endale ohvitseri auastet mitteomavad isikud ja riigikaitsega mitteseotud organisatsioonid. Iga 5 ohvitseri mõõga kohta müüakse 1 kollektsionäärmõõk.

 


Mõõkadest kõneldes:

 

1. Väljavõte kaptenmajor (R) Toomas Peek’i kõnest Eesti mereväeohvitseri mõõga tseremoonial Meremuuseumis 27. novembril 2009.a.

 

"Mõõk on vaba mehe õigus ja tunnus.
Metafüüsilises mõttes on mõõk mõistuse, selguse ja otsustusjõu sümbol.

 

Monarhi kroonimisel oli neli mõõka:
- riigivõimu mõõk
- curtana ehk armumõõk
- vaimuliku õigluse mõõk
- ja ilmalik justiitsmõõk.

Pidage alati meeles, et ohvitserimõõgas on peidus kõik need neli mõõka.

 

Käsi pühitsetud mõõgal olgu Teie au ja rõõm teenida oma riiki.
Käsi pühitsetud mõõgal olge suured oma halastuses.
Käsi pühitsetud mõõgal seiske alati õigluse eest.
Käsi pühitsetud mõõgal kaitske meie ühisõigust olla vaba rahvas vabal maal.

 

Vanne teenida oma isamaad, ja mis antud käsi pühitsetud mõõga paljastatud teral, on meid ajatult relvavendadeks sidunud.

 

Ja nagu Jumalas on kõik lõputu ja mõõtmatu, olgu ka meis ohvitserides kõik suur ja suurejooneline, ning meie tõeline ülemvõim seisku õiglastes tegudes ja oma riigi teenimises.
 

 

Aidaku meid selles meie Mõõk.
 

 

2. Väljavõte major Einar Laigna (Kaitseväe inspektor) ajakirjas Sõdur nr.3 2001 ilmunud artiklist "Kadetid kinkisid Kõrgemale Sõjakoolile rüütlimõõga":

 

"Mõõk on relvade kuningas:

Raie- ja torkerelvad on teada ajaloost juba 5000 aastat tagasi. Mõõga arengulugu on jälgitav 3000 aastat. Tähelepanuväärne on mõõga kui relva eriline seisund teiste külmrelvade hulgas. Algusest peale on see terariist omandanud maagilise ja sügavalt sümboolse tähenduse ning teistest relvadest erilisema suhtumise. Mõõk väljendab inimese ja relva erilist suhet. Mõõk on kõikides kultuurides relvade kuningas. Kuni tänase päevani on ta jäänud peaaegu kõikide armeede sümboolikasse, kandes nii militaarkultuuris kui ka kogu kultuuri kontekstis kindlat sõnumit ja väärtushinnangut.

Ka Eesti kaitsejõudude väeosade ja -üksuste sümboolikas on mõõk klassikaline heraldiline atribuut. Seepärast lasub kaitseväel kohustus kogu kultuuri suhtes - hoida elavana mõõgatraditsiooni, mis tähendab mõõga kultust kui erilist austavat suhtumist sellesse relva.

Tähelepanuväärne on, et eri kultuurides ja üksteisest isoleeritult tekkinud mõõk kannab eneses ometi samatähenduslikke väärtusi.

 

Mõõk on mõistuse sümbol:

... Mõõk (lad gladius) on tahte aktiivne aspekt, mis tähistab võimu, valitsemist, õiglust, kaitset, autoriteeti, kuninglikkust, juhti, vaprust, jõudu, valvsust, füüsilist hävitamist ja karskust. Mõõk on mehelik printsiip, aktiivne jõud ja koos tupe (lad vagina) kui naiseliku vastuvõtva printsiibiga ka falloslik.

Metafüüsilises mõttes on mõõk mõistuse arusaamise, selguse ja otsustusjõu sümbol, intellekti läbitungiva jõu ja vaimse otsustusvõime sümbol, pühakute ja kangelaste puutumatuse sümbol.

 

Mõõk on vooruste kandja:

Kabelis palvetanud rüütel sai pidulikult altaril lebanud mõõga ja andis sellele vande. Vande rikkumine muutis mõõga tema omaniku vaenlaseks. Mõõk pidi rüütli käega alati kontakti säilitama. Rüütel ei kasutanud viskerelvi, võitluse tulemuse pidid otsustama vaprus, jõud ja osavus, mitte alatud võtted. Mõõka ei löödud selga ja sellega ei tapetud relvitut. Võitluses mõõga pillanu võis ellu jääda, kui ta seda enam kätte ei võtnud, kuid kaotas au, mis oli rüütlile surmast kohutavam. Mõõgas väljendus neli voorust (quatuor virtutes): iustitia - õiglus, prudentia - tarkus, fortitudo - kindel meel, temperantia - mõõdukus." 

Uudised

Pildid