Kaitseväeline viisakus

Kaitseväelaste ja relvavendade käitumise üldised alused:

 

Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates.

 

Kaitseväekommetest ja -tseremooniatest kinnipidamisega kujundatakse ja süvendatakse ühtekuuluvustunnet, mille kaudu tõstetakse kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea maine.

 

Tseremooniate eesmärgiks on muuta võimalikult pidulikuks ja pühalikuks sündmused, millel on kaitseväe elus suur tähtsus ja mida on vaja eraldi rõhutada.

 

Kõik kaitseväelased on kohustatud teadma ja kõrvalekaldumatult täitma sõjaväelise viisakuse reegleid ning kinni pidama üldistest viisakusreeglitest.
 

 

Kohustused:

  • viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale või lähimale riigikaitseasutusele juhtumist, mis on suunatud Eesti Vabariigi ja tema põhiseadusliku korra vastu või selle korra ignoreerimisele;
  • tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, sealhulgas kaitseväe määrustikke (edaspidi määrustikud), teadma ja täpselt täitma oma ametikohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest;
  • pidevalt täiendama oma teadmisi ja oskusi;
  • vajaduse korral abistama teistel kaitseväelastel täita neile antud ülesandeid ja käske;
  • abistama kaitseväelast, kellele tungitakse jõu või relvaga kallale;
  • abistama korrakaitse- ja teisi riigivõimuesindajaid õnnetusjuhtumite puhul, ilmse kuriteo tõkestamisel ja kurjategija kinnipidamisel;
  • olema korrektse välimusega, distsiplineeritud, viisakas, hoolitsema oma tervise eest ja täitma isikliku hügieeni nõudeid;
  • hoidma temale väljastatud varustust ja isiklikke asju.

 

Tervitamine:

  • Kaitseväes on tervitamine vastastikune, kusjuures alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tervitab esimesena;
  • Eesti Vabariigi, samuti välisriigi hümni ametlikku esitamist on kaitseväelased kohustatud kuulama tervitusseisangus;
  • samas auastmes või võrdsetel ametikohtadel kaitseväelased tervitavad teineteist üheaegselt;
  • Eestit külastavaid välisriikide ohvitsere tervitavad meie kaitseväelased auastmele vaatamata esimesena;
  • kaitseväelane ei tohi tervitus- ja viisakusreeglite eiramist vabandada tähelepanematusega;
  • tervitamine toimub alati valvelseisangus;
  • tervitamine peab toimuma energilise liigutusega ja vastastikku silma vaadates;
  • kohapeal tervitamisel tuleb alati pöörduda näoga tervitatava poole, liikumisel pöörata pea tervitatava poole;
  • Ülemaga koos viibivad alluvad tervitavad kaasa, kui ülem kedagi tervitab või kellegi tervitusele vastab;
  • Autojuht, mootor- või jalgrattur sõidu ajal ei tervita;
  • Kui kaitseväelase parem käsi on kinni, vabastab ta käe ja tervitab üldises korras

 

Pöördumine:

  • Kaitseväelased peavad ülemaga rääkima viisakalt ja rahulikult, selgelt, parajalt valju hääle ja loomuliku tooniga, vaadates sealjuures talle silma. Nõue kehtib ka ülemale ettekandmise kohta;
  • Ametlikul suhtlemisel on sinatamine keelatud;
  • Kui ruumis on peale isiku, kelle poole soovitakse pöörduda, veel mõni temast kõrgem ülem, pöördutakse esmalt ruumis viibiva kõrgeima ülema poole loa saamiseks, näiteks: "Härra kolonel! Kapral Tamm, lubage pöörduda kapten Paju poole!";
  • Alluv peab ülemaid ja temast kõrgemas auastmes kaitseväelasi nimetama auastme järgi, lisades sellele ette sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Härra kapten!".
  • Liitsõnast koosneva auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme lisanimetused, näiteks: kindralmajorit nimetatakse - kindral, vanemveeblit - veebel, nooremseersanti - seersant, meditsiiniteenistuse koloneli - kolonel, justiitsleitnanti - leitnant jne.
  • Ülemad või kõrgemas auastmes isikud kõnetavad alluvaid ja kõiki temaga samas auastmes kaitseväelasi auastme ja perekonnanimega; kui perekonnanimi ei ole teada, siis ainult auastme järgi, lisades sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Seersant Mänd" või "Härra leitnant".
  • Alluv või madalama auastmega kaitseväelane väljendab käsust arusaamist kinnitusega, näiteks: "Sain aru, härra kindral" või "Just nii, härra kindral". Kui alluvale ei ole käsk küllalt selge, ütleb ta käsuandjale näiteks: "Ei saanud aru, härra kindral".
  • Kaitseväes töötavad eraisikud nimetavad ülemaid ja alluvaid samuti kui kaitseväelased.

     

 

 

Allikad: Garnisonimäärustik ja Sõdur.com

 

 

Uudised

Pildid